23. august

Huuh. Pole jälle pikka aega midagi kirjutanud nüüd on see aeg käes. Proovin panna kirja kõik oma toredad mõtted mis eilsega (23. augustiga) meenuvad :D
Nii alustame siis eile hommikuga, kell oli 8 läbi kui kuulsin, et Mai (kelle juures elan)kolistab ringi juba. Kella 9 paiku ajasin end üles ja Mai oli juba lahkumas. Ütles, et läheb Kaia (Mai sõbranna) ja sõpradega mustikale aga kahjuks on kõik kohad autos täis ma ütlesin, et ok pole hullu ma ju nagunii alles ärkasin (mõtetes magasin muidugi :D). Kaia tuli ukse taha ja Mai lahkus, ütles veel, et Salome (meie kutsa) ühe käpaga on midagi valesti, sest ta lonkab. Jäin siis Salome kõrvale talle niisama pai tegema kui nägin aknast, et Mai tormas tagasi toa poole ja teatas mulle, et autos tekkis üks vaba koht (kuna keegi jäi tulemata) ja et ma nüüd kiiresti riided selga ajaks. Jooksin siis kiiresti pissile ja panin veel kiiremini riidesse. Jooksin auto peale ja meie peaaegu 1,5 tunnine sõit võis alata. Me vahepeal küll otsustasime mustikate osas ümber, läksime hoopis virsikuid korjama. Pärast pikka ekslemist ja GPSiga vaidlemist jõudsime kohale. Läksime siis virsikuid korjama - nii kõhtu kui ämbrisse. Ma ei ole vist kunagi niiiiiiiiiiiiiii palju virsikuid söönud, kui seal puude vahel. Niiiiiii hea oli, ma olin ise ka juba virsik. Meie Maiga korjasime kokku umbes 14 kg virsikuid + need lugematud virsikud mille me ära sõime ja millega me virsikusõda mängisime :D
Siis mõtlesime, et kõht on nii täis, et enam õunu küll ei taha korjata aga mõtlesime, et lähme käime korraks kõrval põllul õunaraksus (mis eestlased me oleme, kui õunaraksus ei käi). Aga need õunad olid niiiiiiiiii head, et me otsustasime seal õunapuude vahel pisikese puhkuse teha. Laotasime teki laiali, pikutasime veidi ja sõime õunu ja ise ägisesime, et kõht on niiiiiii täis. Lõpuks otsustasime et nüüd tahaks midagi asjalikku süüa muidu on kuidagi vesine olek :D Seega maksime oma arve (aimult virsikute eest, mitte söödud õunte) ära ja sõitsime minema. Sõitsime burgerit sööma, sest see oli ainuke mõistlik mõte. Mis ameeriklased me oleme, kui me burgerit ei söö.
Burger oli ka väga hea. Peale seda mõtlesime veel ühe pausi teha ja teki laiali laotada aga ei siiski mitte- läksime hoopis ühte veini "tehasesse" kus pakutakse ka degusteerimiseks veine. Me siis tegime targa näo ja "degusteerisime" veine ja natuke shokolaadi pakuti kaa (millest me ometi ära ei saanud öelda) :D Iga üks meist sai maitsta 5 erinevat veini- 4 olid omamoodi head aga 1 oli jube kuiv ja hapu.
Peale seda hakkasime peaaegu kodu poole tagasi liikuma. Michigani osariigist Indianasse, Michigani linna. Mis loogika sel on, et Michigan City on Indianas?! Aga see selleks. OK, peale pikka ummikus istumist olime Michigan city kõige vägevamas kohas. Kohas kus oli kõrvuti üle 200 poe, mis moodustas nagu eraldi linnakese. Mare (Kaia ema), Epp (Kaia sõbranna) ja mina läksime poodidesse. Kaia ja Mai läksid otsima kohvikusse ja lihapoodi, kust Mai eelmisel aastal abieluettepaneku sai. Käisime Ecco poes- WAU (rohkem ma ei oska midagi öelda), Tommy Hilfiger - WAU (ostsin endale ülituusad roosad plätud) ja veel paaris poes, enne kui kõik suleti. Jõudsime shoppama liiga hilja :( Aga ei olnud hullu. Saime siis Mai ja Kaiaga kokku. Nemad leidsid vaid kohviku kus jõid kohvi aga lihapoodi polnud leidnud. Hakkasime seda autoga otsima- see oli otse poodidest üle tee (kuidas nad seda küll ei märganud?!) :D
Ja ma naersin Maile enne kui sisse läskime, et nagunii see mees isegi ei mäleta sind ja nüüd ta teeb mulle hoopis ettepaneku. Ilmselt sõnasin ära. Sain oma selle suve KOLMANDA ettepaneku abielluda :D Ma sain isegi selle onu numbri. Kole ja värisev 35 aastane onu oli. Kes pakkus meie kõigi vanused täiesti metsa. Mai küsis selle onu käest head liha või sinki mida saaks õlle kõrvale näksida. Onu lõikus meile midagi ja ütles arveks $11.00 aga oli nõus 10-ga andma, kui mina talle ühe naeratuse kingin. Mida ma muidugi tegin :D Seega minust oli natuke kasu kaa.
Peale hullu lihuniku juures käimist hakkasime otsima mingit kena kohta kus õlut juua. Leidsime ühe mõnusa restorani mis oli täitsa jahisadama juures. Oiii kui mõnus ja ilus koht see oli. Sõime seal mingit suppi, teised jõid õlut ja mina vett (sest nagu kõik teavad, Katre ei joo ikka veel õlut) :D Istusime ja nautisime õhtut ja päikeseloojangut. Siis läks jahedaks ja hakkasime tagasi sõitma. Jõudsime Illinoisi osariiki tagasi :D (seega- ühe päevaga 3 osariiki... Jälle WAU). Chicago oli eemalt nii ilus, kõik need tuled mis paistsid- nii nunnu. Hakkasin jälle Kaarli peale mõtlema, kui seda kõike nägin, sest see oli natuke isegi romantiline.
Muidugi istusime ka ummikus ja meie kodutee venis taaskord pikemaks :D Koju jõudsime umbes kella 10 paiku. Siis seletasime Lienele natuke oma päevast, aga ma olin suht läbi omadega. Oli pikk aga meeletult lahe päev :)

Halleluuja :D

Heihei.
Nii kust otsast ma nüüd alustama peaks??
Sorry, et nii ammu kirjutanud ei ole, lihtsalt ajapuudus ja netti ei ole ka saanud nii kauaks, et siia midagi kribada. Tavaliselt jõuan kiiresti vaid meilid üle lugeda ja mõnele olulisele asjale vastata aga jah. Busy busy all the time.
Äkki oleks kõige õigem öelda, et mul läheb hästi :) Ja iga hetkega läheb paremini.
Käisin ükspäev Chicago's (täitsa linnas kohe). Niiiii lahe oli. Hooned olid niiiiiiiiiiiiiii niiiiiiiii kõrged. Päike ei paistnud vapsee kuskilt, sest majad varjavad kõik ära. Naljakas oli.
Tegelt mulle väga meeldib USA. Keela rõõmu, siin on hea olla. Kuigi, Eesti toidu igatsus on meeletu :( Aga kui tagasi tulen eks siis vaatame mis ma kõik ära söön :D
Olen kohtunud paljude vägevate inimestega ja näinud igasugu asju :D
Meie tiim on supper :) Tõeliselt vägev.
Üldse on elu USAs päris lahe ja inimesed on hoopis teistmoodi kui Eestis :)
Igal juhul te nüüd teate vähemalt, et ma veel elan ja et kõik on hästi :) Olge tublid ja suhtleme jälle :)

No nii.
Olen ikka veel elus ja pole veel isegi ära sulanud :) Täna oli meil 35 kraadi sooja aga mingi päev oli üle 40. Oleks siis lihtsalt soe aga ei see on soe ja niiske. Aga tegelt läheb kõik paremuse poole. Mul on kodu. Ja töö. Ja lahedad inimesed. Ja kõik teie seal kaugel Eestis, kes te mind tagasi ootate. Te peate veel natuke ootama, sest ma ei kavatse veel tulema hakata. Sellega läheb veel veidi aega.
Niii. Mis te veel kuulda tahate. Ofkoors see on raske ka. Raskem, kui ma ette kujutasin. No lihtsalt mina Eestis ootasin mingeid muid raskusi aga jahm :D Aga isegi kui on raske siis saame hakkama ja lähme edasi ;)
Praegu on ilmselt vara veel öelda, et mul on koduigatsus. Veel ei ole sest siin on liiga palju uusi asju ja põnevaid inimesi. Aga see ei tähenda, et ma teie peale üldse ei mõtle. Mõtlen ikka. Ma mõtlen teie kõigi peale, kui mul natuke vaba aega on :) Aga vaba ajaga on mul küll kuidagi kitsas. Samas see on hea. Sest aega ei saa koguda, seda saab vaid kasutada- ja seda ma teengi tegelikult. Üritan võtta maksimumi ja kasutada seda aega mis mul siin antud on.
Raamatud on vägevad ja tegelt ma ootan juba suve lõppu, kui saan need koju vennale viia või endale jätta :) Homme on vaba päev lõpuks. Ja homme ma peaks saama jalgratta lõpuks :P
Täna ma avastasin, et Park Ridge´s (see linnake kus ma töötan) sõidavad mingid kohe kohe surevad vanurid ilgelt uhkete maasturite, Porche (ma ei tea kas kribasin õigesti), Bemmide, Lexuste, Mersude jne jne (üliuhkete ja uute autodega ühesõnaga) ringi. Ja nii me täne õhtul otsustasimegi, et kui koputame mingi lossi uksele ja seal on vanur siis küsime, kas neil vaba ruumi meie jaoks on :D Äkki saame ka mingi uhke limu endale suveks :D
Oiii jaaa- ilgelt hea on unistada :D
Tegelt meil on siin niiii palju juhtunud. Ma olen isegi kurb, et ma tihedamini siia kirjutanud ei ole sest kui ma nüüd midagi veel mainiks siis te ei saaks enam mittemidagi aru. Seega on parem, kui ma kuss jään. Te nagunii pikki jutte minu fantastilisest suvest lugeda ei jaksa :D :D
Aga olgu :D Minu jaoks on nüüd öööööö :D Seega ma hakkan voodi poole liikuma.

PS! Miks keegi mulle ei kirjuta??? Te olete kuidagi niii kadedad nende kirjadega. Ainult ootate,et mina teile oma asjadest pajataks aga ei. Ma tegelt ootan teie kirju ja joonistusi kaa :)
Musid ja kallid teile (K)(L)

Tere taas
Olen nuud siis t2itsa seal, kus olema pean. Oma piirkonnas Park Ridge's. Siin on k6ik v2ga kena ja armas. Inimesed on s6bralikud ainuke jama, et see on suht expensive piirkond :D Aga sellest pole midagi ma loodan. Eks suve jooksul selgub aga loodan et ei ole hullu ja see saab olla ainult hea. Sest siis on inimestel rohkem raha osta :P
Elan koos L2ti tudruku Liene'ga - l6bus on :P Kodu otsisime siis k2isime ringi ja olime nagu lollakad :D Aga ei see on FUN. Tegelikult on meil siiski 'u'ks probleem mis on alles lahendamata aga k'u'll see ka laheneb (nimelt meil pole veel kodu). Loodan et leiame selle varsti ja siis saame usinalt t'o''o'le hakata.
Aga 'u'ks mis on kindel ma tahan siia USAsse j2rgmisel aastal tagasi tulla. Ma ei loobu sellest v6imalusest enam.
T2na on p'u'hap2ev ja homme on meil monday meeting tiimiga. Siis arutame veel viimasel asjad l2bi ja siis lippame t'o''o'le.
Aga ok selleks korraks ma ei saa rohkem kirjutada. Niiiiiiiiiii palju on juhtunud ja ma ei oska isegi kuskilt alustada ega l6petada. Aga eks ma kriban j2lle.
Musid-kallid

Hei taas.
Seekord kirjutan siis juba USAst. See lugu tuleb l[hike ja on vaid selle jaoks siin, et anda teada, et ma olen ikka veel elus ja SalesSchooli edukalt l2binud (teadmiseks neile keda veel informeerida ei ole j6udnud- seega k6ik peale mu ema :P)
Siin on ilgelt lahe. Sooja on rohkem kui oodata oskasin. T2itsa l6pp, kui lahedad ameeriklased on:) Aga ok aku on null seega kirjutan kunagi hiljem pikemalt :)
Musid ja kallid teile sinna jahedasse Eestisse :D

14.mai 2009

Heipa :)
Teate, ma ootan ilgelt millal ma saan USAsse. Varsti saangi sinna vaid mõned nädalad veel aega ja olengi läinud. Samas on natuke kurb ka. Kõik Teie jääte ju Eestisse.
Ma arvan siiski, et muretsemiseks ei ole põhjust, sest ma olen juba septembri lõpus tagasi ju :D Plaanide järgi 29. septembril juba :D
Aga OK :) Minu katsetus esimene blogi kirjutada saab nüüd kohe läbi. Eks ma kirjutan teile veel ja veel ja veel :D
Lahi Te minust nagunii ei saa.
Musid-kallid