23. august

Huuh. Pole jälle pikka aega midagi kirjutanud nüüd on see aeg käes. Proovin panna kirja kõik oma toredad mõtted mis eilsega (23. augustiga) meenuvad :D
Nii alustame siis eile hommikuga, kell oli 8 läbi kui kuulsin, et Mai (kelle juures elan)kolistab ringi juba. Kella 9 paiku ajasin end üles ja Mai oli juba lahkumas. Ütles, et läheb Kaia (Mai sõbranna) ja sõpradega mustikale aga kahjuks on kõik kohad autos täis ma ütlesin, et ok pole hullu ma ju nagunii alles ärkasin (mõtetes magasin muidugi :D). Kaia tuli ukse taha ja Mai lahkus, ütles veel, et Salome (meie kutsa) ühe käpaga on midagi valesti, sest ta lonkab. Jäin siis Salome kõrvale talle niisama pai tegema kui nägin aknast, et Mai tormas tagasi toa poole ja teatas mulle, et autos tekkis üks vaba koht (kuna keegi jäi tulemata) ja et ma nüüd kiiresti riided selga ajaks. Jooksin siis kiiresti pissile ja panin veel kiiremini riidesse. Jooksin auto peale ja meie peaaegu 1,5 tunnine sõit võis alata. Me vahepeal küll otsustasime mustikate osas ümber, läksime hoopis virsikuid korjama. Pärast pikka ekslemist ja GPSiga vaidlemist jõudsime kohale. Läksime siis virsikuid korjama - nii kõhtu kui ämbrisse. Ma ei ole vist kunagi niiiiiiiiiiiiiii palju virsikuid söönud, kui seal puude vahel. Niiiiiii hea oli, ma olin ise ka juba virsik. Meie Maiga korjasime kokku umbes 14 kg virsikuid + need lugematud virsikud mille me ära sõime ja millega me virsikusõda mängisime :D
Siis mõtlesime, et kõht on nii täis, et enam õunu küll ei taha korjata aga mõtlesime, et lähme käime korraks kõrval põllul õunaraksus (mis eestlased me oleme, kui õunaraksus ei käi). Aga need õunad olid niiiiiiiiii head, et me otsustasime seal õunapuude vahel pisikese puhkuse teha. Laotasime teki laiali, pikutasime veidi ja sõime õunu ja ise ägisesime, et kõht on niiiiiii täis. Lõpuks otsustasime et nüüd tahaks midagi asjalikku süüa muidu on kuidagi vesine olek :D Seega maksime oma arve (aimult virsikute eest, mitte söödud õunte) ära ja sõitsime minema. Sõitsime burgerit sööma, sest see oli ainuke mõistlik mõte. Mis ameeriklased me oleme, kui me burgerit ei söö.
Burger oli ka väga hea. Peale seda mõtlesime veel ühe pausi teha ja teki laiali laotada aga ei siiski mitte- läksime hoopis ühte veini "tehasesse" kus pakutakse ka degusteerimiseks veine. Me siis tegime targa näo ja "degusteerisime" veine ja natuke shokolaadi pakuti kaa (millest me ometi ära ei saanud öelda) :D Iga üks meist sai maitsta 5 erinevat veini- 4 olid omamoodi head aga 1 oli jube kuiv ja hapu.
Peale seda hakkasime peaaegu kodu poole tagasi liikuma. Michigani osariigist Indianasse, Michigani linna. Mis loogika sel on, et Michigan City on Indianas?! Aga see selleks. OK, peale pikka ummikus istumist olime Michigan city kõige vägevamas kohas. Kohas kus oli kõrvuti üle 200 poe, mis moodustas nagu eraldi linnakese. Mare (Kaia ema), Epp (Kaia sõbranna) ja mina läksime poodidesse. Kaia ja Mai läksid otsima kohvikusse ja lihapoodi, kust Mai eelmisel aastal abieluettepaneku sai. Käisime Ecco poes- WAU (rohkem ma ei oska midagi öelda), Tommy Hilfiger - WAU (ostsin endale ülituusad roosad plätud) ja veel paaris poes, enne kui kõik suleti. Jõudsime shoppama liiga hilja :( Aga ei olnud hullu. Saime siis Mai ja Kaiaga kokku. Nemad leidsid vaid kohviku kus jõid kohvi aga lihapoodi polnud leidnud. Hakkasime seda autoga otsima- see oli otse poodidest üle tee (kuidas nad seda küll ei märganud?!) :D
Ja ma naersin Maile enne kui sisse läskime, et nagunii see mees isegi ei mäleta sind ja nüüd ta teeb mulle hoopis ettepaneku. Ilmselt sõnasin ära. Sain oma selle suve KOLMANDA ettepaneku abielluda :D Ma sain isegi selle onu numbri. Kole ja värisev 35 aastane onu oli. Kes pakkus meie kõigi vanused täiesti metsa. Mai küsis selle onu käest head liha või sinki mida saaks õlle kõrvale näksida. Onu lõikus meile midagi ja ütles arveks $11.00 aga oli nõus 10-ga andma, kui mina talle ühe naeratuse kingin. Mida ma muidugi tegin :D Seega minust oli natuke kasu kaa.
Peale hullu lihuniku juures käimist hakkasime otsima mingit kena kohta kus õlut juua. Leidsime ühe mõnusa restorani mis oli täitsa jahisadama juures. Oiii kui mõnus ja ilus koht see oli. Sõime seal mingit suppi, teised jõid õlut ja mina vett (sest nagu kõik teavad, Katre ei joo ikka veel õlut) :D Istusime ja nautisime õhtut ja päikeseloojangut. Siis läks jahedaks ja hakkasime tagasi sõitma. Jõudsime Illinoisi osariiki tagasi :D (seega- ühe päevaga 3 osariiki... Jälle WAU). Chicago oli eemalt nii ilus, kõik need tuled mis paistsid- nii nunnu. Hakkasin jälle Kaarli peale mõtlema, kui seda kõike nägin, sest see oli natuke isegi romantiline.
Muidugi istusime ka ummikus ja meie kodutee venis taaskord pikemaks :D Koju jõudsime umbes kella 10 paiku. Siis seletasime Lienele natuke oma päevast, aga ma olin suht läbi omadega. Oli pikk aga meeletult lahe päev :)

Halleluuja :D

Heihei.
Nii kust otsast ma nüüd alustama peaks??
Sorry, et nii ammu kirjutanud ei ole, lihtsalt ajapuudus ja netti ei ole ka saanud nii kauaks, et siia midagi kribada. Tavaliselt jõuan kiiresti vaid meilid üle lugeda ja mõnele olulisele asjale vastata aga jah. Busy busy all the time.
Äkki oleks kõige õigem öelda, et mul läheb hästi :) Ja iga hetkega läheb paremini.
Käisin ükspäev Chicago's (täitsa linnas kohe). Niiiii lahe oli. Hooned olid niiiiiiiiiiiiiii niiiiiiiii kõrged. Päike ei paistnud vapsee kuskilt, sest majad varjavad kõik ära. Naljakas oli.
Tegelt mulle väga meeldib USA. Keela rõõmu, siin on hea olla. Kuigi, Eesti toidu igatsus on meeletu :( Aga kui tagasi tulen eks siis vaatame mis ma kõik ära söön :D
Olen kohtunud paljude vägevate inimestega ja näinud igasugu asju :D
Meie tiim on supper :) Tõeliselt vägev.
Üldse on elu USAs päris lahe ja inimesed on hoopis teistmoodi kui Eestis :)
Igal juhul te nüüd teate vähemalt, et ma veel elan ja et kõik on hästi :) Olge tublid ja suhtleme jälle :)